Maki ja Mirts

Käisime Makiga täna jälle Risskovis. Täna nautisime kuumakraade ja päevitasime ja käisime ujumas. Vesi on soe.. nagu järvevesi. Kimasime sinna ratastega nagu juba harjumuspäraseks saanud. Ma olen ikka omamoodi küll. Selliseid lollusi teen vahepeal, et ise ka ei usu. Jalakäiate tänavalt risti üle sõites oli vaid 1 vanamees tee peal ning ma ikkagi suutsin talle otsa sõita :D How looser is that? Ja peatänavalt suutsin keerata mingisse kõrvaltänavasse, kuigi pidi aint otse sõitma. :D

Henri ja Eriku dialoog:

E:''Kle see ei tööta ikka.''

H:''Nojah, kle sa haised higi järgi!''

E:''Sa haised õlle järgi!''

H:''Kle sa haised higi järgi, mine pesema!''

E:''Ei, ma veel tööle 8ks tunniks, siis lähen, ei hakka vett praegu raiskama.''

Ja õhtul olime koduperenaised.. pesime pesu, pesin nõud ära, tegin suppi ja tegime kooki oma eilseõhtusaagist. Naabrionu õuntest siis. Eile oli hull päev. Väntasime ratastega randa 3paiku, sest ärkasime nii hilja ja hommik venis pikaks. Linnas käisime poest läbi ja varustasime end lisaks kodust võetud õlledele veini, küpsiste, hallitusjuustu, martini(mida me plaanisime alles hoida) ja viinamarjadega ja suundusime plaaži. Risskov näeb välja nii turvaline ja suht rikkurite rajoon, aga see linnaosa on armas. Põldmarjad ja kibuvitsad kasvavad iga nurga peal. Läksime siis randa ja sättisime pingi peale kibuvitsapõõsaste vahel.

Võtsime oma veinipudeli ja viinuskimarjad ja juustu ning mugisime ja chättisime. A, üks kohalik aitas meid veinipudeli avamisega, sest vildikaga ei suru korki sisse ega Maki pudelitagumisest polnd ka suuremat kasu. Ning varsti olidki ka õlled kadund ja ega martini säästmisest ka midagi välja ei tulnud:D Hullud tüdrukud. Rannas läks tuuliseks ja sõitsime kõrvale parki ja ma avastasin omale mahajäätud tenniseväljaku, mis ei olnudki nii halvas korras. Iss saadab mu reketi siia ja ma omastan selle väljaku. tegelt leidsin omale partneri ka, poolakas on see tüts, aga mis siis. mu klassiõde Anja. Igastahes, tegime aega parajaks ja jäime purju selle tenniseväljaku kõrval pargis ja sõitsime tagasi siis. Või noh, läbi linna tulla oli nii lõbus. maki oli päris kapsas juba, siblis nii kiiresti rattaga ja vaeseke kukkus põlve lõhki. Ja mul sähvatas praegu veel see, et ta kukkus teisel korral ka ja siis jooksid taani turvamehad teda päästma. Ja ükspäev kiitles alles, et alati tulevad mingid mehed kui ta hädas on ja aitavad ta hädast välja. Lucky girl. Koju(justnimelt, nii me seda siin juba kutsume ja see pooleldi keldrikorrusel, pooleldi esimesel korrusel asuv korter on tõesti meie koduks saand) jõudes hakkasime aktivistitsema.. viisime ükshaaval kõrvalmaja prügisorteerlasse kõik papi ja muu sodi. (kusjuures täna on maki lillad jyski sussid teadmata kadunud ja kahtlus on, et äkki nad said prügiga kaasa). Ja naabrionu aias käisime ka õunu toomas, millest täna õunakooki küpsetasime. Joonase tüdruk, Mari, jõllitas meid kurja näoga ja ilmselt mõtles, et me puhta lolliks läind. Negatiivsusevari. Joonasele ja Henrile tõime kohalikust baarist suitsu ka, kus vanemad taanlased meiega sõbrustama hakkasid. üllatav oli see, et nad suhtusid meisse palju paremini kui siiamaani taani kodanikud seda teind on. Nad siin kõik nii kinnised ja hoiavad omaette. Ploome tahtsime ka bisnesskooli eest tuua, aga väikse eksituse tõttu kaotasime ära üksteist, maki pani õiges suunas ajama, ja mina valelt tänavalt oma rattaga sisse. Tüüpiline. Vot sellised seiklused.

Kusjuures kui öösel vett võtmas käisin köögist, siis tagasi tuppa tulles küsis Henri läbi une: ''Mida veel? Mida veel?''

Täna on hea olla, sest nägu õhetab päikesest ja kõtu kooki täis. Hirmutab aint see, et ma pean homme mingi utoopiliselt vara tõusma ja rattaga sibama hakkama, kool algab 8:15

Tõbine

Sajab. Nii imelik kui see ka ei oleks, nii kaua on ilus olnud. Rattaga kimasime kooli küll hommikul, aga tagasi oli liiga märg, et tulla. Või noh.. mis kimasime.. suht punnitasime mäest üles, sest kooli minnes on ainult mäed. tagasi tulla on chill.. mäest laskumist terve tee:D Elamise asjad saime korda, 15.sept. kolime ühikasse ja ma nii ootan seda juba. Saab oma kodu!!! :D oma riiulid ja oma voodi! Mitte, et Henri juures ei meeldiks. Keldrikorrus on omamoodi südamesse läind. Kommuuni elu. Joonas, Erik, Henri on toredad. Henri oma pokkeriga ja Joonas keeramas oma jointe ja Erik kokkamas ja Ivo ratast parandamas või kitarril metallica lugusi mängimas. Kindlasti hakkame neist puudust tundma, aga Skolhoj ootab! Sellelst kohast nii palju juba kuulnud, et tahaks juba kohu kohe sisse kolida.