What are you doing on Wednesday?

This is usual Maki's & Mirru's day.

Sügis, Brabrand, Aarhus

On sügisene hommik. Mirjam tõuseb, täis entusiasmi ja indu.
Uus päev ja mitte tavaline, see on koolipäev!
Ta võtab oma koti, paneb jaki selga, mütsi pähe ja tõttab trepist alla. Garaaži ust avades ootab teda uskumatu vaatepilt. Oranž ratas on rivist väljas.
Tagakumm on tühi.
Täiesti.
Hall masenduse vari langeb hommikul tervele päevale. Mirjam longinb bussile, jageleb oma koha pärast araablasega. Ta loksub kooli.
Mirjam lihtsalt on, ta on jalutu.
Ei ratast, ei jalgu.
Ja nii mitu päeva.

Aga ta teab, et see ei olnud mitte tavaline öö ja tavaline hommik.
Midagi on teoksil ja see tunne ta sees närib.

Mööduvad päevad ja ühel paljutõotaval õhtupoolikul on ratas pinks-ponks.
Mirjam on õnnelik. Tal on jälle jalad. Ta on vaba.

Üks öö.
Näha on varje ja kuulda on kraginat.
Nad on väljas.
Nad tegutsevad!


Järgmine nädal. Mariell on koolis. Rattakuuri minnes tabab teda suur üllatus.. ta tagakumm on tühi.
Täiesti.

Nad on palju julgust juurde saanud!
Nad ei karda enam päevavalgust!

Mariell on frustreeritud, ta longib ratas käe kõrval koju.
Ta on jalutu.

Mirjam ärkab taaskord hommikul. Tass kohvi äratab ta ellu. Ta võtab oma ratta võtme, ta teab et kuigi on hiljaks jäänud, suudab ta päevaga nii palju korda saata. Ta lippab trepist alla.
Ratas!
Tagakummis pole tilgakestki õhku!!

Nad on jälle liikvel!!!
Nad tegutsevad ja intensiivsemalt kui kunagi varem!!

Ühel päeval tulevad Mirjam ja Mariell mööda teed.
Jalutuna.
Nad silmavad kahte rattaid parandavat bulgaarlast. Juba väiksena on tüdrukud õppinud naeratuse abil saama oma tahtmist. Bulgaaria poisid parandavad tüdrukute rattad.
Nad on jälle õnnelikud, nad on jalgadel!


Saabub öö.
Tume vari langeb Brabrandile.
On näha varje, on kuulda kraginat.
Nad on väljas!
Nad on tegutsemas!
Jälle!

Ei ole päris kindel, mis nahavärvi nad on, kuid üks on kindel.. nad ei kuulu europiidide rassi.

Värvid on öises pimeduses tuhmid.


Järgmine päev. Mariell tõuseb. Teda on ootamas ees pingeline päev. Ta peab nägema paljusid inimesi ja Mariell on väga ärevil. Ta joob tassi kohvi, kogub mõtteid. Longib trepist alla garaaži.
RATAS!
Selle kumm on tühi.
Kibestumus, kurbus, viha, tülgastumus.


Nad on võtmas võimust!







Öös on asju.

Hei teie kõik seal!

Olen haigeks jäänd ja ajan endale coldrexi ja teed aina sisse.

Eelmine nädal andis mulle mõnusa põntsu ikka.. liiga palju kõike.

Töötasin 4päeva järjest kesklinna restoranis.

Ja sellele lisaks elasin ka oma elu, käisin koolis ja nv pidudel ja ajasin oma uue elukoha asju. Magamisaega jäi päris napiks.

Laupäeva õhtul töölt tulles olin laip.

Täiesti.

Ei mingeid mõtteid, aju ei reageerind, käed-jalad ei funktsioneerind.

Aga ma luban, et ei piina ennast enam niimodi.

See koht, kus ma töötan on selline lihtne restoran. Ma teen seal pm kõike..

koristan ja katan laudu, pesen nõusid mõni päev, pesu ja aitan köögis süüa teha. Selle omanik on 60aastane iraanlane. Ta on eriti eriti frukt.

Tema mõttemaailm keerleb vist vaid seksi ümber ja laksib aina nilbeid nalju.

Alguses olime Makiga mõlemad täitsa hirmunud, et mismõttes nagu.

Aga praegu on olukord niimodi, et kannatan ta nalju välja ja teen neid ise ka ja kusjuures tal on mu vastu respekt tekkind. Ostis mulle jalgratta tuled ja saadab alati koju pizzadega.

Reedel isegi poetas veini kotti kaasa.

Oleme paar korda jäänd peale tööd Makiga sinna temaga istuma, klaasi veini võtnud ja lihtsalt rääkind. Iseenesest on ta tark mees.

Andis mulle nõu, et pean olema tugev ja hoolima vaid endast, et siin Taanis hakkama saada. Mis on ka sulatõsi, sest muidu siin hakkama ei saa.

Aga no selle tööga on nii nagu ta on, palk ei ole eriti hea.. võrreldes sellega, mis mujalt saaks. Aga see töö on mul vaid seni, kuni leian normaalsema koha.

Kusjuures Maki lasti lahti :D Vot see päev oli naljakas. Et sellele mehele meelejärele töötaja olla, pead näitama, et sa hoolid sellest kohast ka nats, mitte niisama ei lahmi. Ja mu Maki.. tal on ju täitsa pohhui :D

Mu elu siin läheb nii kiirest, et ise ei jõua ka sammu pidada. Kõik juhtub ja kuupäevad aina lähvad. Oktoober peaaegu otsas. Maki läheb poolest novembrist Saksamaale. Mina kolin ilmselt ühesesse tuppa siia samasse Skjoldhojsse. Peale vaheaega otsin omale hubasema koha ja mis ei oleks nii kaugel. Risskov ja kesklinn on ju mõlemad nii nõutud. Sinna on pikad järjekorrad. Aga vähemaga ma ei lepi.

Pühapäev oli Sleepy Sunday. Käisin pesus päeval ning sealt tulles otse turbaniga läksime välja rattaid pimpima. Ma panin oma tuled peale ja Maki pesi oma sinist korvikat. Meil oli paari mutrit ja harja vaja ning trippisime nats otsides Skjoldhoj peal ringi. Poe taga tgime leiu.. nad olid ära visand pool kasti valget veini, pooled neist katki läind ja 3tervet. No meil on nüüd 'baarikapp'. Aga see ei olnud kõik.. keegi taanlastest oli ilmselt kolind ja 3 ostukärutäit asju asetand papi-kondeineri kõrvale. No kui imelik see ka ei tunduks, nad viskavad ju kõik minema ja aina ostavad. Seal oli nt suur telekas, võrkkiik, tekke, golfikepid ja mida kkõike veel. Võrkkiige oleks tahtnud küll kaasa võtta, aga pole seda kuskil kasutada :( Aga sealt leidsin omale tips-tops teki ja Maki sai fliisteki ja paar nuga võtsime ka. Mul tuli just meelde, et inglane, kellega Danskes töötasin septembris, rääkis, et ta oli leidnud terve oma elutoa mööbli niimoodi. Mingi rikkur oli igavusest oma terve kodu mööbli uue vastu vahetand ja terve komplektiga vana välja visand. Eestis külmuvad talvel kalkarid tänaval surnuks. Aafrikas nälgivad perekonnad. Aasias pannakse noored lapsed juba varasest east tööle suurtesse tehastesse, et teenida paar senti päevas.

How fucking wierd is the World?

Aga trippisime veel ringi siin, tegime nats pilte ja nalja. Käisime shopingreisil Aldis ja täitsime oma külmkapi. Kraanikauss oli juba mitu päeva olnud erroris. Vesi ei läind alla. Ostsime torusiili, aga see ei aidand. Võtsime siis torud lahti ja puhastasime selle jura sealt seest. Tundsin ennast täitsa võimsalt.. kellele on vaja meest majja? Ise saan kõigega hakkama. Torulukksepp võin vabalt olla. haha

Öösel ei saand aga magada, köhisin ja köhisin. Oleme mõlemad haiged, taaskord. Jälle on tuberkuloos oma teed vallutamas. Mindaugas on ka haige, tal vist nats hullemini aint.

Olgu, igastahes oma klassi ma ei läind, läksin pärastlõunasesse B klassi, sest muidu oleks laip olnud. Parem siis hommikune uni kui mitte midagi. Bjarne andis tundi ja võtsime jälle Dreamweaverit ja CSSi. Mul selline tunne, et juba midagi hakkab mu peas toimuma. Ei olegi enam must tühjus.

Aint oma klassi eelistan palju rohkem.

Poolakas Oskar tuli mu juurde ja nagu tal tavaks.. aina rääkis ja rääkis ja rääkis. Oh, vahepeal on nii raske temaga. Ta on täielik energiavampiir.

Kolmapäeval käisime küll temaga linnapeal õhtul, sest ma ei suutnud enam kodus passida ja mitte midagi teha. Siis oli tore ja temaga saab naerda, aga oskariüledoosi ei soovita.

Selline jutt ka siis veel, et mu ratas on jälle pinksponks ja sõidab veel paremini kui vanast. Rattatöökotta viisin parandusse, 175taanlast. Aga vähemalt ei ole enam jalutu. Nädal ja poolteist olin täitsa ahastuses juba. Ilma rattata on ikka väga nõme. I felt like legless.

Buss on täielik aja ja raha raiskamine. Sorri, närvide ka. Seal alti mingid moslemite kambad, kes oma nõmedaid nalju ja muusikat kuulavad. Ahvikari. Bussiga juhtub alati midagi, kas on kuskil liiklusõnnetus ja ümbersõit või jääb ta ummikusse kinni või hilineb või sõidab varem ära. Ja neelab nii hirmsasti raha. Kusjuures 10x pilet on 115taanlast, ühekorra 18taanlast. Korruta kahega, et eesti rahasse saada.

Eelmine nädal toimus linnas Urban Week.

Selle raames hästi palju erińevaid üritusi.

Nädala keskel kui rongijaamas olin, siis keset kaubanduskeskust oli ühe platsi ümber tõmmatud lindid ning dj kohal. Seal toimus breakbattle. jäin sinna toppama oma pooleks tunniks. Ja see andis nii hea meeleolu. Erinevad tantsustiilid.. peamiselt modern ja breakdance. Poisid olid nii omas teemas sees ja seda oli näha, palju neile tants annab. Eriti hea muusika oli ka veel dj poolt. mmm

Kõrval platsil toimus analoogne, aga omaalgatuslik.

Sellest eelmine nv käisime taanlastega ühes eriti spets kohas. Nimi 'Hus'. graffiteid täis, junkyd ja karvased ja vabad inimesed. Muusikast leidus seal kõike.. hiphop,dub,trance,jazz,reggae .. ühelt sujuvalt teisele. Kõik see õhkkond ja need inimesed! Vahepeal oli vaatepilt nii hea lihtsalt.. terve saalitäis tantsisid ja hüppasid.. eriti rahul hetkega. Kõrvalruum oli tsillimiseks.. samamoodi graffitid, värvid ja palju diivaneid. Seda on tegelt väga raske seletada, oma silmaga peab nägema.

Seleks korraks kõik siis. Üritan terveks saada, homme lähen 10st tööle ja kolmapäev

meil workshop blackboxis. Pühapäev peab projekti esitama..oma portfolio.. mis täheńdab, et mul tegemist küllaga.

Mis on kodu?

Neli seina, aken, kus nutta ja naerda ennast hääletuks?

EI

See on koht, kus veedame päevast päeva oma aega.

See on koht, kus meil on hea olla.

See on koht, kus on sõbrad.

See on koht, kus on armsaks saanud paigad.

See on koht, kus saame naerda ja nutta.

See on koht, mis vahepeal oma rutiinsusega nii üle viskab, kuid siiski sinna tagasi lähme.

See on koht, mis ei olegi alati täiuslik.

See on koht, kus tunned ennast hästi.

Kas ma olen kodus?

Tundsin, et see hakkab nii olema.

Mariell, sa võtad sellest suure osa kaasa endaga.

Hej jou!

Kuidas Mirrul läheb?

Suht kiirelt. Koguaeg toimub midagi ja kui enam ei toimu ja kodus olen, et midagi normaalset ja mõistlikku teha, siis olen liiga väss selleks. :( Kahju muidugi.

Sügis on kätte jõudnud siin!

Eelmine nädal olid iga päev loengud kultuurist ja kultuuri jagamisest/loomisest. Taani klassidega olime koos. 2 päeva tegelesime klasside sisustusega ja hubaseks muutmisega.. või noh, ideerünnak toimus.

Mis me siis klassis muudame?

Ostame veekeetja, hulgaliselt kohvi ja teed ning taime(Serka tahtis seda nii väga, las laps saab, mida tahab). Johan ja Pier ajavad mööbliasja.. siin sellised lk, kus inimesed annavad tasuta korras mööblit ära.. mis iganes põhjusel siis. Kolimine vm. Kusjuures, mul selline tunne, et paljud taanlased on üle mõistuse rikkad. Olge siis õnnelikud oma rahahunnikute sees. Mul vaja varsti lennupiletid Eesti ära osta.

Kusjuures eelmine nädal sai selline asi ka siis läbi räägitud, et SLOVAKKIA tuleb jaanuaris :D jepjeeppp! Hommikused varajased ärkamised, sokkides sööma, mäel 9st, terve päev päikest ja lund ja sõitu. Keskpäevaks kõht tühi, põlved valusad ja keha täitsa läbi, põsed õhetavad. 4-5st tagasi liikumine, õhtustamine kuskil kohalikus pubis ja poole ööni prallet ning järgmine hommik jälle pool 7 tõusta ja sama graafik.. aga JUST SEE mu õnnelikuks teebki ja JUST SEE on maailma parim tunne! Siit me tuleme!! :D

Nädalavahetus oli meis suht edukas isegi suhtlemise mõttes. Reedel käisime Vibys(oma endises elukohas) poistel külas ja vaatasime Henriga ja Makiga filmi. Mingi väga hull filmo oli ikka, nii lampi. Aga naerda sai ja tore oli. Iss saatis mulle paki kodumaalt ja reedel käisin Kristeni ja Jaaguga sel järel. Kui avasin paki, siis keksisin vist terve õhtu meie korteris ringi. Nii häppi olin, tundsin sel hetkel küll KÕIGE õnnelikumana ennast. sain nats raamatuid ja issi tehtud moosi ja enda riided ja jalanõud ja Catzu kingitud mõmmi. Riietel oli veel mu kodu lõhngi küljes :D

Laupäeval käis B klassi Oskar meil külas. Istusime Maki toas kõik kolmekesi ja Oskar rääkis ja rääkis ja rääkis. Ta on tore. Pidavat oma klassi tola olema. Aga temaga saab nii palju nalja. Kõi ta 8paiku jõudis, siis käis Skolhuj poest ka läbi ja ostis õli. Ütles, et järgmine hommik tahab kala praadida :D Kusjuures täna ta kirjeldas oma praadimist.. konsulteeris iga käiku emaga, sest ta kokakunstis alles õpib.

Olime nats aega meil ja siis läksime välja, Oskar ütles, et mingi pidu siin kuskil. Tegelt NerkaMarka ütlesid, et tulevad Skolhujjsse ja siis lootsime neid näha ja nendega trippida. Nägime neid ka tegelt.. mingi 5ks mintsaks. Jobud ei kontakteerund kohe alguses kui tulid ja läksid bussile ära. Saatsime nad ära ning vantsisime nõutult nats väljas kahekesi. Mis siis nüüd?

Mõtlesime, et koju ei lähe ja läksime sellest ühikast mööda, kus pidu toimus. Seal oli küll pilet, aga sõbrunesime hispaanlastega, kes meile piletid välja tegid. No lahked poisid. :)

Hängisimegi nendega terve peo, Carlos ja Joan. Carlos küsis, kuidas eesti keeles ta nimi on, ütlesin: Karla. :D Nagu mu naabripoiss Karla.

Tore oli hispaanlastega, leidsime jälle tutvusi.

Pühapäev möödus suht mitte midagi tehes. Õhtul kontakteerusime leedukatega ja väntasime neile Risskovisse külla. Nad elavad nüüd uues kohas ju. Kusjuures Risskov on vääga suur ikka ja nad elavad suht Aarhuse piiril. :D

Neil 2toaline köögi ja vetsuga. Mindaugase vanemad olid just neil külas käind ja terve kodu on paksult toitu täis. Seal oli nii hea olla, neil näeb elamine nagu nende täitsa enda kodu välja.. nende nägu. Loodan, et Skolhuj ajad vahetuvad ka meil varsti millegi mugavama vastu välja. Tegeleme sellega.

Igastahes, käisime rannas kambakesi ja naersime ja naersime. Neil olid mingid teised leedukad ka külas, aga kui nemad ära läksid siis oli kohe palju vabam õhkkond. ossipoisid tundusid olevat.

Mindaugas kinkis meile kotitäie omaleeduaia õunu. Kusjuures seal on ka VALGET KLAARI! Kodumaitse!

Neil elab välisukse lambi küljes ämblik, kelle nimi on Arnas :D Ta magas eile, kui me seal olime.

Aga jah, nemad on meie sõbrad. Ja seda on nagu nats raske seletada kui fun meil koos on. Eläma on laiffi! Vähemalt nendega tundub see nii olevat.

Üks nõme asi, mis mu tuju totaalselt täna jälle nulli viis on ratas. Mul kohe üldse ei vea nendega. Laupäev käisin oma rattaga Johani pool(kes kusjuures elab kesklinnas katusekorteris) ja ta lappis mu sisekummi. Ühest august sai 4, sest väliskummi peale pannes juhtus tal korduvalt äpardus :D Okei, kui siis rattapoodi pumpama lõpuks läksime, siis selgus, et ventiil on omadega täiesti läbi. #tundi külmetamist väljas ja tühja tööd! Aitäh eksju! See ratas toob mulle ebaõnne mul selline tunne, taga koguaeg juhtub midagi. Johan laenas mulle enda ratast ajutiselt ja jätsin oma oranši sinna. Lähipäevil lähen rattapoodi ja vahetan sisekummi ära. Ja nüüd on selline nali, et Johani ratta kummiga on see sama jama!! Pumpan seda enne igat poolt tundi sõitu! MISMÕTTES, mul on nii kõrini. Ja ma pean homme bussiga kooli minema, mis on üks igavene tüütu tegevus.

Ausalt.

Aga täna oli meil koolis Workshop. Olime mitme mitme klassiga blackboxis(suures saalis) ja jagatud 4-5 liikmelistesse gruppidesse. Saime ülesande ja ajurünnak. Tegelt hästi tore oli. Ma olin ainus rahvusvaheline omas grupis ja taanlased nii muuseas vahel 'unustasid' ennast taani keeles rääkima. Kokku olime seal mingi 6-7 tundi pausidega ja see võttis ikka väga läbi. Blacboxis polnd üldse õhku ka mida hingata viimastel tundidel. Vahepeal hängisime Mindaugasega ja keksisime õues, istusime kooli skulptuuri peale jne. Energiaülejääk ja äkiline värske õhu üledoos.

Peale kooli läksime linna oma cv-sid laiali jagama kohvikutesse. Ühes iiri pubis käisime ja sisse astudes tegi mu süda jõnksatuse.. iiri muusika!! ja iiri aktsent!! Aga eks näeb seda, kas nad kontakteeruvad ka. Ühes kohas, kus käisime cv-d andmas oli väga väga pervo tüüp. Mul polegi sõnu selle kirjeldamiseks, kiitis eesti tüdrukuid taevani, andis meile tasuta süüa ja pakkus mustalt palka. Ei oskagi kohe nüüd midagi selle peale öelda. Lubas helistada. Samas, see päästaks meid rahakriisist. Tõmbame ikka imelikke külge.

Olks, meie tänase hommiku koolisõidust tükike ka :)