Ai see jäi mainimata, et jänunen kunsti järgi..

maalimine, kontserdid, teatrietendused.

Aga kohekohe saan oma kunsti..

kõiksugustes toonides sügisesed lehed,

punased, rohelised, pruunid, kollased;

vihm;

taanlased keepidega ja ratastel

ning erinevad riietused.

Kuum kakao või roheline tee peale tuulist rattasõitu.

Heihei kõik!
Homme on jälle kool ja pean vara ärkama. Seda vist ei olegi rääkind, et meil selline imelik süsteem, et kool kestab mingi 3,5 tundi aint. Teisel klassil veel vähem, mingi 2ehk. Osadele taani poistele öeldi üldse, et pole vaja Htmli ja cssi loengutes käia, et nad on liiga targad selleks ja oskavad. Vot selline demokraatia siis. Palju tuleb ka seda, ette, et Aklassi omad käivad teise klassi tundides ja vastupidi. Pudrujakapsad. Aga üks 'rõõmustav' uudis ka.. reedel antakse stardipauk järgmiseks projektiks ja järgmise nd teisipäeva õhtuks peab vsjo sellega olema ja valma. !!!

Mu auk põlves paraneb, must on aint täiesti. Loodan, et ma nüüd mingit haigust sellest ei saa.

Reedel tulin peale kooli siis koju. Kuna Mariell oli koolis, siis passisin üksinda kodus. Lugesin, tegin süüa, magasin, käisin duši all. Õhtul läksime Skoldhoj peale välja. Mu kursakaaslase Hristo sünnipäev oli ja siis oli veel mingi teine pidu ka. Kui Hristo juurde sisse astusime, siis ta tantsis laua peal kõhutantsija seelikuga. Situatsioonikoomika. Ta bulgaarlane. Soovisime õnne ja hängisime nats seal, nägime teisi tuttavaid nägusid ka mu klassist.
Rändasime edasi 127dasse. Sinna sisse astudes tabas veel suurem shokk.. kõik hispaanlased ja rumeenlased ja sellised. Olgu. Algul ehmatas päris ära. A, kusjuures need ühikaboksid siin väga suured. Mingi 20 inimest elavad koos ühes boxis, kõigil omad toad koos wcga ja siis suur suur elutuba, tsillimisruum ja köök.. kõik ühendatud.. ja see kupatus 2korruseline(või isegi 3, ei mäleta). Igastahes, see suur ruum oli paksult inimesi täis... väga paksult, nagu klubis tavaliselt. Ja dj oli ning pilet ja isegi baarilett. Ühesõnaga kogu kupatus. Suundusime siis teisele korrusele, sest Oskar(Marielli klassist poolakas) juhatas meid sinna. Väike tuba oli siis poolakaid täis. Kuulsin, et see üritus pidi olema ühe kuti sünnipäev ja ta sõbrad olid Poolast autoga siia, Taani sõitnud, niisama, et head sünnipäeva soovida. kas pole mitte armas :)
Kirju kamp oli.. üks tüüp oli räppar(pidavat veel kuulus räppar Poolas olema). Ta räppis ka, kuigi mitte midagi aru ei saand, siis tegi seda hästi. Ainus sõna, mida ma poola keeles mõistan on 'kurva'. See ka kõik. Kui Anja räägib no siis tema jutus on iga teine erineva variatsiooniga 'kurva'.

Anja, Magda, Bart, Katja olid ka seal. Väljas nägin oma klassi taanlasi, kellel antud vabad päevad koolist.. Mike, Johan.. ja rohkem ma ei mäleta nende nimesid. Aga ma teen juba edusamme meeldejätmisel:D Mulle meeldib enda klass palju rohkem tegelt kui teine. Meie inimesed suhtlevad üksteisega palju rohkem ja on nagu sotsiaalsemad.

Olgu, mis siis sellest peost veel.. tore oli. Aga kohati tundsin, et midagi on puudu. Leedu seltskond. Olen juba nendega nii ära harjunud, et ilma on imelik. Nende kahe peo mõte oli kõigil vist kiiresti purju jääda, ehk siis mõttetu. Aga leedukatega saab nalja ja nt eelmine kord trippisime Maratiga samal ajal ringi ja jõime teed suuuurest tassist kui teised pidutsesid. Tore oli :)
Kusjuures põhjus, miks neid siin polnud, on see, et poisid kolisid Risskovi. Jah, just Risskovi! See oli ju minu unistus sinna mere äärde elama saada. Kellel veab, kel mitte. Nad said 2toalise korteri kolme peale ja on viimastel päevadel ringi trippind, mööblit otsind ja kolind.

Skoldhoj asub Brabrandis.. küll ääres ja eemal, aga siiski. Brabrand on moslemite piirkond. Aga Skoldhoj on nii suur ja piisavalt eemal, et siia nad ei trügi. Käisin eile päeval nende suurel ja kuulsal turul Bazaris.. koomiline oli seal. aga suur valik ja nii põnevaid asju. Leidsin juba sealt ilusa nikerdustega teekannu, mida kindlasti vaja läheb.
Tagasi tulles nägin Viktorit mu klassist ja ta kutsus mind grillikale, läksingi. Seal olid umb 10 või isegi rohkem rumeenlast. Loodusearmastajad on nad. Õpetasin neile sõna 'terviseks' selgeks. See palkub alati kõigile nalja kui tõlkida, et tähendus on 'health & sex'.
rumeenlastele meeldib hästi palju liha ka süüa. Aga mulle meeldis nendega hängida, päike paistis ja soe oli ka, nalja sai palju. Õhtul käisime Viktoriga niisama väljas tsillamas, sest muud paremat polnud teha. Sain teada, et kutt mängis juba 10a malet ja oli Euroopa tasemel, alustas vist 7selt. sellepeale jääb suu lahti, eksole.

Keldrisse, vanale aadressile tulid lõpuks kirjad .. elamisloa taotlemise vastus. Homme hakkan seda asja ajama ja vaatan, kas cpr nr saan ka.

Kuulsin mõned päevad tagasi uudistest, et soomlased tulistavad jälle koolis. No palun vabandust, miks? Võta lõika oma lemmikmängukaru või jookse paljalt autoteel kui sa tahad tähelepanu. Lase ennast maha, aga mitte teisi kui sul on nii suur viha noorsoo vastu. Kõige parem.. võta siis selle probleemiga midagi ette ja paranda seda, mitte ära mine paugutama.

Olgu, Mirru läheb tuttu.

NB! Nele, Sinuga oli ütlemata tore rääkida. Ja igatsen*

Järgmine päev õhtusse jõudnud. Need lähvad suhteliselt kiiresti siin.
Terve see nädal on kuidagi imelik olnud. Koolis oli raske, igatsus oma sõprade järele, liiga palju vaba aega, rahanappus, öötöö.. kõik see kokku viis tuju täitsa alla ja pani mõtlema, et miks me üldse siin ja miks ma just seda asja õpin. Programmeerimine on raske, face it, aga õnneks on see vaid 1teema ning vahetub varsti-varsti välja teise vastu. Iga algus on raske. Täna tunnen juba, et pole see midagi nii kaelamurdvat ja saan sellega hakkama. Istusin maha ja lõpetasin oma pooleliolevad ülesanded. Loengutes tuleb lihtsalt kuulata ja kaasa teha, see ju inimlik et ei oska alguses asja millest õrna aimugi pole. Igastahes sellega on siis ok ja täna võtsime juba CSSi, mis palju inimlikum. Sain hakkama ja olen uhke enda üle:D

Esmaspäevad on millegipärast kõige melanhoolsemad. Ilm on alati katastroof ja tuju samuti. Nädala arenedes läheb kõik päikseliseks ja lõpp on eriti hea :D

Hommikul magasin nats sisse ning tegin käbe-käbe, et kooli jõuda. Rattaga kimades üritas üks jobu naine must mööda sõita, kuigi ruumi sellesk polnud, me rattad haakusid ja lendasime üksteise peale autoteele, kusjuures oleks napilt auto alla jäänd ka. Naine karjus: FAAAAACCKKKK! Mu põlves on suur auk ja tema ratas sai kannatada. Aga ise ta ronis. Igastahes, olin terve hommiku shokis ja nüüd olen õnnelik, et midagi hullemat ei juhtund, et ma elusterve ning samuti mu arvuti ja ratas. Oleks ju võind palju hullemini minna. :S

Sergej.. või mis iganes ta nimi ka on, on oma suure pahmaka juukseid maha ajand. Hommikul kooli jõudes ja klassikaaslasi nähes hõikasin kaugelt: I'm injured! .... (ja nägin Serksi)... an you are BOLD?!? Ta vaatas oma suurte karvaste kulmudega kissitades otsa ja naeratas:D Ta on ikka koomiline kuju.

Meil CSSiga uus õpetaja ka. Eelmine, Bjarne, meenutas mulle väga Jukkat kusjuures. Selline nats perv ja nõuab meeletult palju ja *korrektselt*. Uus õps on ka omamoodi, teeb nalja, ise naerab :D Aga temast on kerge aru saada.

Pärast kooli hüppas Goda mu pakikale ja sõitsime rattaga linna, sest nii soe ja ilus oli, et ei tahtnud koju minna. Tsillasime linnapeal, käisime botaanikaaias, kus tohutult kõrged ja võimsad puud, amfiteater ja vaga palju erinevaid taimi, mille vahel jooksevad ojad ja on ehitatud pisikesed munakivist teekesed. Nende taimedega on selline teema, et kõik erinevatest maailmaotsades.. Austraaliast, Tsiilist, L-Am jne. Istusime mingis aiamajakeses, mille katus oli täidetud viinamarjadega, mugisime neid ja lihtsalt rääkisime. Sinna tuli üks puruvana taani vanaema, kes istus meie Goda kõrvale ja hakkas oma shokolaadi mugima. Rääkis taani keeles ning ma rääkisin talle rootsi keeles vastu, nats sai aru, osa juttu ta vist ei ei kuulnud ja osa ei saand aru. Küsis mult, et kust me pärit ja ma vastasin: fran estland och letland. Ta noogutas selle peale, kordas: island,island ja hakkas pobisema taani keeles. Aga ta oli nii naljakas:D
Sõime chinaboxi jalakäiate tänavalt veel ja naersime. Hullult tsill, et ta mu klassis käib.

Kusjuures hommikusi kooliskäijaid on jäänd nii väheseks meie klassi, kõik käivad peale lõunat.. ju siis ei viitsi ärgata.

Paar päeva tagasi leidsin Skoldhojst üles tenniseväljakud ja seina peal olid trennide ajad ka. Kui iss mu reketi saadab, siis mängima lähen kindlasti, mõtlesin selle pulli ära teha, et läheks taani tennisetrenni ka. :D

Üldiselt on see kiire aeg nüüd läbi saand ja kõik maha rahunend. Kuni eelmise nv'ni toimus nii palju. Aga loodan, et rutiini ei tule.

Eile oli tsill perega rääkida.

Näitasin neile webcami teel korterit

ja Kaarel tõmbas Kitut sabast, et see mulle

häält teeks:D Kiisumiisust tunnen küll puudust.

Ahjaa, seda ka veel, et tööl olin koos ühe inglasega,
kes soovitas mul minna iiripubisse tööle.
Rääkisime Iirimaast ja iirlastest ning siis tuli küll

suur igatses nende härjapõlvlaste järele.

Kus iirlane, seal on alati lõbus, saab nalja

ja mida kõike veel :) Ja kui ma praegu mõtlen,

mis nad seal Courtownis teevad, siis pole

kahtlustki, et istuvad pubis, kes joob Heinekeni, kes Guinessi ja vuravad oma iiri aksenti:D


Igatsen*

Tänane päev oli kõik, mida ma vajasin üle pika aja. Maki ja Joonas olid linnas päeval ning mul oli aega olla omaette. Seda ei ole saanud väga ammu, vb Iirimaal olles kui vaba päev oli.
Igastahes sain puhata peale seda kiiret nädalat. Pakkisin lõpuks oma asjad lahti, mis enne kohvris vedelesid, hoolitsesin enda eest, joonistasin, värvisin juuksed ära(kes ei tea, siis olin päris oranš viimastel päevadel), kirjutasin tuttavatele, tõmbasin paar albumit ja kuulasin reggae, tegin head süüa ning tsillisin oma rõdul päikse käes. Seda on küll vähe, aga mul oli vaja seda väikest aega vaid endale. Ja nüüd olen see Mirru, kes peaksingi olema ja olen õnnelik :)
Mis sest, et mul on siiamaani muresid ja asju, mida vaja teha, aga kõik peamine on loksund korda.

:)

Heiheeii!

Sorri, et olen nii kaua eemal olnud. Kiire on, nii palju toimub. Ei teagi, kust alustada.. Meil nüüd oma korter, esmaspäeval kolisime lõpuks. Imelik oli oma asju pakkida, sest Vibyst oli saanud kodu. Isegi kui alguses kurtsime, et kuhu me sattund oleme ja kolime niipea välja kui võimalik.. nüüd ei kahetse ma mitte vähematki, et seal elasime. Iga algus on raske ja tegelikult olid suuremas osas nemad, kes meid välja aitasid. Meil oli nagu suur pere :) omamoodi muidugi.

Igastahes esmaspäev oli siis kolimispäev. Henri ja Joonas kutsusid oma tuttavad 2eesti poissi meie asju transportima.. Kristen ja Jaan. Nad elavad siin samas Skoldhojs kusjuures. Õhtul käisime neil külas ja nad loovutasid meile 2tassi. Esimest korda olen täiesti alguses.. meil polnud siin nõusid, käterätikuid, rääkimata internetijuhtmest ja pannidest. (mööbel on ikka sees) Maki ja Joonas käisid Ikeas shopingreisil, meil isegi wokpann nüüd :P Ahjaa.. maki kutt tuli talle külla teisipäeval.. Joonas siis.

Esimese projektiga saime hakkama.. ülesandeks oli vaja kujundada kultuuriürituse poster ja mittetöötav veebileht. Tegime teatrietenduse "Dinner for one"postri. Kusjuures see on Maki käsi, mida moonutasin :) Reede ja esmaspäev nägid nii välja, et läksime lihtsalt kooli vabaajaveetmisruumi ja tegime oma asja. Vahepeal jõime kuuma kakaod ja tsättisime teistega ning lasime siis edasi.

Reporti kirjutasime pool esmaspäeva ööd. Aga saime valmis:) Esitlesime teisipäeval, ma vist ei pea mainima, et ma vihkan klassi ees presentatsiooni. Eks ma pean harjuma.

Reede ja esmaspäev käisime pangas taani kontot tegemas, kohe nüüd peaksid kaardid ka postiga tulema. Siin naljakas pangandus.. noor naine, kes meiega tegeles suhtles eriti vabalt.. nagu vana sõbraga. Ametlikkusest oli asi kaugel. Vot nii, et me siis pangas ka pällid. Teisipäev käisin Tempo Vikaris, mis see tööbüroo oma kontonumbrit viimas ja töösoovi avaldamas ning see kahtlane tüüp panigi mind tööle.. selleks samaks teisipäeva ööks 23.00-07.00. Joonas ja Henri viskasid just üks päev nalja, et teisipäeva öö on klassika.. kõigil esimene kord. Kolmapäeval koju jõudes oli must alles jäänd vaid vari. Magasin paar tundi ning hakkasin asju pakkima ning hüppasin bussile.

Kolmapäevast reedeni olime cabintripil linnast 50kiltsa välja, maal. 3päeva pidutsemist. Ise olen väga rahul, sain niipalju uusi tuttavaid ja veel rohkem nalja. Nerka, Marka ja Mindaugasega tsillasin palju ringi. Need poisid on ikka nii lahedad. Ma pole ammu niipalju naernud:)

Mu klassis veel üks leedukas..Goda. Temaga saan ka hästi läbi.

Mu klassis veel üks punt poolakaid..

3tüdrukut, kes sellised pisikesed sõstrasilmalised

tumedajuukselised ja räägivad oma umbkeeles ning korrutavad koguaeg : "kurrva,kurva".

Siis mul veel klassis üks vanem naine.. 35ringis, kes taanlane ja mulle nii meeldib ta iseloo. Ta on tark, aga samas oma vanuse kohta väga nooruslik ja sõbralik. Siis oli seal veel islandlasi, kes ka omamoodi. 2 taani klassi olid ka meiega ning taanlased on ikka ühed naljatilgad. Kui nad õllepurgi kätte saavad, siis ei ole midagi enam nii endassetõmbunud. Siis sõbrad kõigiga. Taanlastega istusime lõkke ääres, üks kutt mängis kitarri ja suhtlesime niisama. Mängisime taanlastega all saalis veel igast mänge. Eriti meeldivad neile joomismängud.

Ahjaa.. neljapäeval oli meil stiilipidu. Igal klassil oli erinev stiil.. meie oma oli 80ndad. seal olid veel vanurid, piraadid, maffia jne. Üks taani klass oli vanurid ja osad neist olid ikka väga andekad :D Esimest korda kui nägin,

siis osade välimus pettis ikka ära.. esmapilgul vaatasin,

et 2rauka on meie laagriplatsile sattund:D

Mis seal veel siis huvitavat.. üks britt Chris

ja islandlane suutsid kogu aeg purjus olla. Chris on nii koomiline oma olemiselt.. räägib või teeb midagi paha, aga endal on selline karupoeg Puhhi nägu peas lakkamatult. Kusjuures ta ajas osasi päris närvi vahepeal,

sest tema arvates on Venemaast Saksamaani

üks suur Venemaa. aga no, mida sa lolliga ikka

vaidled.

Bklassis on veel üks taanlane, kes 23 ja on pm terve maailma läbi reisind mõne aastaga. Rääkis oma kogemusest ja erinevatest maadest, vahepeal oli küll selline tunne, et ma lihtsalt kõnnin minema kuuldes kõike, sest see on elu, mida mina tahaks elada. Reisida ja näha maailma.

Nerka hääletab traktorile, Jaguar oli kusjuures :D

Keegi oli kaasa võtnud sellise mängu>>

4 inimest hoiavad pisikestest pultidest kinni ning peavad jälgima hoolega, kui tuli läheb roheliseks, peab vajutama ja kes viimane, saab elektrilöögi. Proovisin korra, aga ei kaotanud. Kusjuures see mäng oli ikka väga populaarne :D Chris aina hüppas, sest kaotas koguaeg.

Igastahes oli hästi tore, sain niii palju uusi tuttavaid ja aimu, mis loomad need multimeediadisainerid on. Kuna terve see nädal olen väga vähe magand, siis olen suhteliselt läbi omadega. Vähemalt on veel tänane ja homne päev puhkamiseks. Eile peale väikest uinakut joonistasin. Järgmine nädal peaks rahulikum olema, aga kes teab. Mulle tegelt meeldib nii kui koguaeg midagi teha, siis ei tule igatsust peale.

Kusjuures, te kõik seal Eestimaal - iga väiksemgi sõna teeb mulle head meelt kodulinna inimestelt. ma ei ole teid unustanud, vastupidi!

Täna lähen leedukate boksi, neil seal väike istumine õhtul.

Ahjaa, esmaspäevaks on hulk materjali läbi lugeda, sellega tegelen homme. :D

Hommiluk ei viitsind nii vara ärgata, sest uneaega on mul väheseks jäänd ja läksin Maki klassi loengusse, mis hakkas 12. Eriti hull tuul oli hommikul ja mäest üles sõita oli nats väsitav :) Klass oli puupüsti täis ja täna võtsime arvuti värviteooria lennult läbi ning layersid. Tegime photoshopis harjutuse ka, millega mul läks vist tunnike. Poole peal oli error. Osad lihtsalt pakkisid asjad kokku ja läksid minema.. neil oli valmis ja taanlane mu kõrval mängis see aeg arvutimängu. nats nõme tunne oli, et mõned meist on eriti prod arvutis. Nagu meile öeldi, et teil on kerge, sest olete arvutipõlvkond, aga palju mul seda arvutit elus on olnud.. suhtlemisvahend ju ainult. Leedukatega sai paar sõna nalja ka pausi ajal, kui ütlesin, et poolel teel jooksis mulle araablaste pande järgi ning ühel oli vööl laskemoon ja teine vedas surnud naise laipa õlal. Olen jh kergeusklik. kuna austasime nii hilja, lõpetasime ka hilja ja kodus tuulutasime ja tegime süüa.

Peale kooli oli küll frustreeritud olek.
Reaalsus lõi üks hetk pähe.
Ei oskagi seda kuidagi kirjeldada.
Mul on vaja aega, mul on vaja ruumi.
Mõelda.
Kõik on nii segane ja ma ei tea päris täpselt,
mida teha või tunda.

Ja siis saab kõik jälle korda.









Miks? Miks? Miks?




Vahel reaalsus sakib.

Pühapäevad on loodusepäevad

Täna käisime jälle trippimas ratastega. Mere äärde, aga teisele poole, bisneskooli eest, mitte Risskovi. Holme oli vist selle koha nimi, kus olime.



Mõnna, selline suure suure lossipargiga koht ja kivine mereäär. Lõin oma roosa fliisi lahti ja istusime kivil, sõime viinamarja. Adrulõhn hea. 2naist päevitasid end rannal ja käitusid kuidagi kahtlaselt. Lesbid. Kusjuures, see tuli meelde, et Taanis on omasooliste vaheline abielu lubatud. maki luges üht artiklit, millest tuli välja, et ka loomabordellid on siin legaalsed. Toredas riigis elame, eks.

17.19sept. toimub meil cabintrip. Sõidame linnast välja, ei tea täpselt kuhu, a la 50kiltsa ringis. Istume bussile ja sõidame. Meil koolis oli üks päev võistlus ja meie võistkond võitis selle ära. Mu võistkonnas oli leedukas Vitautas ja taanlane Pier ja üks kähisev tüdruk. Igastähes, võitjad pidid hommikumenüü koostama, millele keegi ei viitsind mõelda. Ja siis mirru pani oma soovi paberile.
cabintrip.. 3päeva lõbu ja lusti ja kommunikeerumist. Tore :) Lisaks rahvusvahelistele klassidele, on 2taani MMD klassi ka kohal. Loodan, et nad avanevad, sest koolis hoiavad omaette.

Jube joonistamise isu on, aga meil suhteliselt mitteaktiivne lamp ja silmi ei tahaks ära nagu rikkuda, lugeda on ka nadi. Õnneks võtsin oma erineva süsiga pliiatsid kaasa, võimalus vähemalt olemas. Luban, et ma veel võtan ennast kokku ja teen seda varsti päeval.

Homme peaks taxofficeisse minema ja ajutise taxkaardi taotlema, viimaks ometi.

Unine laupäev

On jh unine, päev läbi oleme toas passind ja mitte midagi teind. Singipastat tegin ja see tuli päris nämma :) Üldse kokkan siin palju. Kokatädi.
Üks hea uudis ka.. hakkan terveks saama, täna esimest korda nädala jooksul saan hingata läbi nina :D utoopiline
Eile käisime Skoldhojs leedukate ühikas. Makil on silmarõõm.. Nerius(Nerka) ja läksime sinna siis tsillama. Terve boks oli leedukate vallutatud. Riiulid olid täis tühje leedu vodkapudeleid ja köök oli väga räpane. Aga majad iseenesest on chillid, mugavad ja kõrge laega. Toretore, nägin siis selle koha ka ära, kus me elama hakkame. Mitte leedukatega, aga Skoldhojs, seal paljupalju bokse ja ühikaid. Olime siis seal Nerka ja Maratiga ja siis paar tüüpi olid veel. Üks nägi välja nagu venelane, kelle nimi võiks Dimitri olla. A, sela oli veel üks hull tüüp, kes täpipealt A.Oksmaa.. lasi seal koerakett kaelas oma rohelise liibuva topiga ringi ja nilbitses. JUBE! Aga Nerka ja Marat on lahedad, nagu eriti ägedad tüübid, sellised rahumeelsed. Nii palju nalja sai seal nendega. Naerda sai kõht kõveras ikka. Meil on esimesed sõbrad siin. Chill :D a muss, mida see vene Dimka lasi arvutist oli küll väga mööda, mingi träna,salsa,leedu muusika. Ahastus tuli peale ikka vahepeal. Seal oli ka üks tsikk, kes minu klassis alguses käis, aga ta vahetas kooli ja eriala. Põhjendusesk tõi selle, et arvutitest sõltub liiga palju, kunstiteemat on vähe ja ta ei saa rakendada oma joonistamisoskust ja kui ala lõpetad, siis turg väga tihe ning tippu pääsevad need, kes selle alaga terve elu tegelend. Kuule tüdruk, nii nüüd asjad päris ei käi ka. Kunstiannet just sul lähebki sellel alal vaja ja joonistamisoskus kulub väga ära ja selleks me siin olemegi, et õppida. Muidugi, kui sul kirge pole teema vastu, siis on raske midagi saavutada ka.
Ok, Joonas jagas mulle praegu nõu, kuidas photoshop tõmmata. Seda mul kindlasti vaja, sest selleta ei tee ma pm midagi. Eile kusjuures hakkasidki photoshopi loengud. Vanem taani mees annab seda, ta tundub selline vabameelne ja lõbus olevat, omal alal piisavalt pädev ka. Igastahes, tegime esimese ülesande ka seal, lõikasime ja värvisime juurvilju jne. :) ma muidugi panin nats pange kohe alguses jälle. tavaline minu puhul.
Klass on enam-vähem. Mõnega saan rohkem läbi, osadega on kommunikatsioon 0. Kui ausalt ütlen, siis tean vist 2,3 nime aint, kuigi neid umb 20. osad näod on ära ka kadund juba kuskile eiteakuhu, vb on haiged, sest nagu ma juba enne mainisin on siin katk ja tuberkuloos. Ma olen paranemisfaasis, õnneks. Maki rögiseb ja tatistab.
Aeg läheb suht kiiresti, oleme siin juba 3nd olnud ja kohe varsti kolimegi ära. Traagiline on aint see, et peame kiiremas korras töö leidma ikkagi, muidu ei tule ikka kuidagi ots-otsaga kokku. See ühikas on selline kirves ka ju. Taxoffice'isse peaks minema ja ajutist töökaarti küsima. See CPR võtab ju sajandeid aega. Ma ei mõista ikka seda taani süsteemindust. Kusjuures nad hullukesed saadavad kollase kaardi postiga, pangakaardi ja järele pin koodid saadavad ka postiga. Kõik isikuttõendavad dokumendid reisivad ka ümbrikus margiga. Kas pole mitte kahtlane.
Eilsest veel niipalju, et mulle tehti väga julma nalja.. Nerka ja Marks ütlesid, et kõrval boxis elavad araablased ja neid on 50 ning et nad on 2 tüdrukut juba ära tapnud ja kannavad püssipadruneid kaasas vööl. Ma jäin uskuma seda. Meil kõigil on omad hetked :D
Leedukatel on mingi hull nali, et eestlased on aeglased, slowmotion people. Ja see lätakatel ka, mingi ma olen seda juba mitmel korral kuulnud ja üle hakkab nagu viskama juba. Lätakad on ise mngi 6varbaga. kui sealt ära tulime, siis loomulikult ratastega, nagu meile kombeks. ja räiget padukat sadas, ma suutsin muidugi käna käia. Äärekivid nõmedikud! Poisid läksid kahekesi ja ühe vihmavarjuga pusades poolteist tundi, vaesekesed.
Fest saab homme läbi. Tahaks täna veel mingile kontserdile minna õhtul.

Mis veel? Emotsioone on iga päev palju, ei oskagi neid kuidagi väljendada. Teist moodi on siin, heas mõttes.


Henri pesurest on täiesti ajuvaba.

Spreivärvi tahaks, et rattakorv üle värvida.

Meil on bakterikoll majas, kõik 5 oleme järjest haiged olnud ja coldrexi peal elanud ja teed sisse kaaninud. Nakkushaigus

Kui iga hommik kell 6 tõusta, siis tunduvad päevad nii head pikad, palju saab teha ja näha. Eile toimus meil siin tõeline friikshou! Keegi oli välja prügikasti visand mingi vana hakkliha ja kuna prügikoristaja pole veel tulnud hakkasid seal vana liha sees elukad elutsema. Või no seda avastas Maki eile kui korra väljas käis. Mööda treppi ja maja seina roomasid sajad pisikesed ussikesed, suunaga prügikastist. Ja nad tulid meile tuppa, kuna hoidsime õhtul ust kaua lahti!! Väkk,väkk,väkk!!! Terve köögi põrand oli neid täis, neis valgeid olluseid. Pühkisin nad kiiresti kokku kühvli ja labidaga ja poisid viskasid välja. Ukse panime kinni. see oli tõeline õudusunenägu. Õnneks kui hommikul kooli läksin, siis polnud neid enam väljas, või no mõni üksik. Selline tsirkus siis.

Aga täna oli muhe päev. loeng oli huvitav nagu alati, värviteooriat õppisime ja tegime katseid. tundsin end juba päris asjalikuna kui printimisruumis oma asju välja lasin, seal 10 printeri vahel. Mul on tekkind juba mõned sõbrad koolis ja taanlased naeratavad mulle koolis kui mööduvad. Positiivne. Tegelt tunnengi, et iga päevaga sulandume üha enam sisse kohalikku ellu. Kuigi seda, et miks siin nii palju süsteeme ja reegleid on, ei mõista ma siiani. Taani süsteemid meenutavad mulle Vistat, mõttetu tõmblemine iga piseima asja juures, mis tekitab aina rohkem küsimusi ja probleeme.
Olgu, igastahes oli koolis tore ja seal mulle meeldib. Tutori Barti ja klassiõe Magdaga läksin peale kooli linna ankeete täitma, Maki liitus ka. rahvastikuregistris käisime ka, aga sellest eriti abi ei olnud, homme lähme tax office'isse, kust tax cardid saame ja siis saame tööle asuda :DD ootan nii väga juba seda, et kuskilt hakkaks raha sisse ka tulema, muidu läheb aina välja. Ega me mingid koonrid ka pole, suht üle päeva poeralli. Täna käisime politseioksjonil, kus müüdakse rattaid ja ma sain omale oma nunnu!!! Kuna see äkstsion toimus kõik taani keeles, siis liibusin ühe taani kuti ligi ja ta tõlkis mulle kõik ära, mis see vana papi seal vuristas. Toretore. Ja oranš linnaratas on mul nüüd, hankisin korvi ka juurde, mille värvin spreiga mustaks ja mul ongi ülelinnaratas :D

Kreedu tahtis pilti tänavast, kus rattaid hoitakse. No kesklinnas on pm sadu selliseid rattarivisid:)

Õhtul käisime veel poodides, sest Makil oli kinnisidee saada ''nahka nätkekstegev kreem'' :D Rattale ostsime põlevad tuled ka. Kõik räägivad, et poliis võib õhtul pimedas muidu rajalt maha võtta.

Seda mainin ka veel ära, et juhul kui kellelgi on jäänud ikka selline mulje, et mulle siin ei meeldi ja kuidagi ei lähe, siis see pole päris nii. Rahul olen väga ja täna olin väga õnnelik, kõik läheb hästi :)





Mis veel, Maki on hetkel masenduses, kuna kogeb nunnaelusündroomi, Erik ja Joonas loevad kõva häälega vallatute 'suvepiigade' idiootseid vastuseid lollidele küsimustele. :D

Looduses on asjad alati õigel kohal :)

Kõik saa korda

Hommikul ärgates
tunduvad kõik probleemid
alati väiksemad
kui eelmisel õhtul,
või on üldse ära kadunud:)
Mõtleme positiivselt.
Kõik saab korda!

Ja aitäh issile, kes tegi tuju heaks.
Tema hääl rahustab mind alati maha :)
Rääkimata sellest, et ta mind taaskord aitas.





Hommikul 6:30 ei olnudki nii hull ärgata kui kartsin. See annab päevale hoopis palju palju tunde juurde ja rohkem jõudsin toimetada kui muidu. Jonna Zeuthen, kes meie visualisatsiooni pedagoog, annab oma tunde nii hästi. Koguaeg on lõbus. Graafiline disain on hästi huvitav ja saad loomingulisust kasutada. Toretoretore. Tegin oma esimese kodutöö ka.. kujundasin raamatuesikaane.
Pärast kooli kimasin linna ja käisime makiga tööotsimisbüroos, aga tulemusteta kahjuks:( Maki läks kooli ja mina koju sööma. Pärast käisin veel MachMindis, mis ka tööotsimisbüroo, kuid ka see nats mööda. Käisin poes ja mööda jalakäijate tänavat rattaga tulla oli ikka päris võimatu. Kõik kohad on puupüsti inimesi täis tänu festivalile. Suurel väljakul on maailmarekordi saavutanud pikim punane diivan, mis mööda tervet tänavat kulgeb.

Henri tegi nii nämmat juustu-shampinjoni suppi, mida kõik koos telku taga sõime ja vaatasime National Geograficust, kuidas leopardilt võeti vereproovi ja lõigati nahast tükk välja. Isutekitaja :D noooot!

Laiskloom Henri moto viimaste päevade jooksul: ''Kõik, mis pole käeulatuses, on kaugel.''