fredag den 20. februar 2009

Mida ma olen alati teind teele ettejuhtuva suhteprobleemiga?
Selle asemel, et vastu astuda sirge seljaga, põgenen.
Ja no lolli ei paranda miski. Põgenen, tõmban naerusuil maski ette ja näitan, et kõik on korras. Kõik ei ole korras.
Nii on kergem?
Ei.
See on mu uhkus.



Harva, aga siiski, juhtub ka seda, et keegi näeb läbi maski.
Ja seal on peidus Mirjam.




Palun, üks hoop panniga pähe.
Ehk aitab.

Ingen kommentarer: