"Where were you from... eem.. Tseitskiania?"

Aeg Kopenhaagenis, Christianias oli hea. Midagi nii teistmoodi ja väga rahul olen, et läksin. Üldse on nii hea tunne, et capoeira peresse astusin :)

Nüüd pean aga oma energipatareisid veits laadima, panin kõik oma energiaa nendesse nelja päeva eelmise nädala lõpp. Aga kuradima vägev oli see!

Avastasime linna, Christianiat, trennid pikalt iga päev, rastafarid, päike, rõõmsad inimesed, peod, vabadus, emotsioonid. Bevar Christiania! ..nagu nad särkide peale trükivad.

Raske on seda kõike sõnadesse panna. Seal suures suures pealinnas asub üks väike koht, küla .. täis kunsti, täis armastust, täis vabadust. See on midagi, mida ise peab nägema ja kogema.

Ööbisime noorte päevakodus mingi 20nekesi. Olin teisel korrusel, tuba suur soe ja ümmargune, keset tuba võrkkiik. Trennid olid võimlates, päevad läbi capoeira, erinevad võtted, treening, trummid, djembed ja tantsud. Jep.. tantsisime erinevaid brasiilia tantse.. seelikud ja värgid olid isegi. Ja trumme mängisime ja muidugi capoeira. Käte peal seisin.. ja teine kord olin juba julgust täis ning kukkusin, nüüd sinikaid täis. Ahjaa.. capoeirat mängides trennikaaslasega läksin ka julgust täis ning kogemata kaitsesin ennast valesti.. jalaga näkku.. :D Ise olen õnnelik, mu esimesed vigastused :))

Ja muidugi peod.. aga need on neil hoopis teistmoodi! Trummid!!

Ohjah, ma olen kehv raporteerija. Aga see aeg oli tõesti super ja ma olen õnnelik :)