On jh unine, päev läbi oleme toas passind ja mitte midagi teind. Singipastat tegin ja see tuli päris nämma :) Üldse kokkan siin palju. Kokatädi.
Üks hea uudis ka.. hakkan terveks saama, täna esimest korda nädala jooksul saan hingata läbi nina :D utoopiline
Eile käisime Skoldhojs leedukate ühikas. Makil on silmarõõm.. Nerius(Nerka) ja läksime sinna siis tsillama. Terve boks oli leedukate vallutatud. Riiulid olid täis tühje leedu vodkapudeleid ja köök oli väga räpane. Aga majad iseenesest on chillid, mugavad ja kõrge laega. Toretore, nägin siis selle koha ka ära, kus me elama hakkame. Mitte leedukatega, aga Skoldhojs, seal paljupalju bokse ja ühikaid. Olime siis seal Nerka ja Maratiga ja siis paar tüüpi olid veel. Üks nägi välja nagu venelane, kelle nimi võiks Dimitri olla. A, sela oli veel üks hull tüüp, kes täpipealt A.Oksmaa.. lasi seal koerakett kaelas oma rohelise liibuva topiga ringi ja nilbitses. JUBE!
Aga Nerka ja Marat on lahedad, nagu eriti ägedad tüübid, sellised rahumeelsed. Nii palju nalja sai seal nendega. Naerda sai kõht kõveras ikka. Meil on esimesed sõbrad siin. Chill :D a muss, mida see vene Dimka lasi arvutist oli küll väga mööda, mingi träna,salsa,leedu muusika. Ahastus tuli peale ikka vahepeal. Seal oli ka üks tsikk, kes minu klassis alguses käis, aga ta vahetas kooli ja eriala. Põhjendusesk tõi selle, et arvutitest sõltub liiga palju, kunstiteemat on vähe ja ta ei saa rakendada oma joonistamisoskust ja kui ala lõpetad, siis turg väga tihe ning tippu pääsevad need, kes selle alaga terve elu tegelend. Kuule tüdruk, nii nüüd asjad päris ei käi ka. Kunstiannet just sul lähebki sellel alal vaja ja joonistamisoskus kulub väga ära ja selleks me siin olemegi, et õppida. Muidugi, kui sul kirge pole teema vastu, siis on raske midagi saavutada ka.
Ok, Joonas jagas mulle praegu nõu, kuidas photoshop tõmmata. Seda mul kindlasti vaja, sest selleta ei tee ma pm midagi. Eile kusjuures hakkasidki photoshopi loengud. Vanem taani mees annab seda, ta tundub selline vabameelne ja lõbus olevat, omal alal piisavalt pädev ka. Igastahes, tegime esimese ülesande ka seal, lõikasime ja värvisime juurvilju jne. :) ma muidugi panin nats pange kohe alguses jälle. tavaline minu puhul.
Klass on enam-vähem. Mõnega saan rohkem läbi, osadega on kommunikatsioon 0. Kui ausalt ütlen, siis tean vist 2,3 nime aint, kuigi neid umb 20. osad näod on ära ka kadund juba kuskile eiteakuhu, vb on haiged, sest nagu ma juba enne mainisin on siin katk ja tuberkuloos. Ma olen paranemisfaasis, õnneks. Maki rögiseb ja tatistab.
Aeg läheb suht kiiresti, oleme siin juba 3nd olnud ja kohe varsti kolimegi ära. Traagiline on aint see, et peame kiiremas korras töö leidma ikkagi, muidu ei tule ikka kuidagi ots-otsaga kokku. See ühikas on selline kirves ka ju. Taxoffice'isse peaks minema ja ajutist töökaarti küsima. See CPR võtab ju sajandeid aega. Ma ei mõista ikka seda taani süsteemindust. Kusjuures nad hullukesed saadavad kollase kaardi postiga, pangakaardi ja järele pin koodid saadavad ka postiga. Kõik isikuttõendavad dokumendid reisivad ka ümbrikus margiga. Kas pole mitte kahtlane.
Eilsest veel niipalju, et mulle tehti väga julma nalja.. Nerka ja Marks ütlesid, et kõrval boxis elavad araablased ja neid on 50 ning et nad on 2 tüdrukut juba ära tapnud ja kannavad püssipadruneid kaasas vööl. Ma jäin uskuma seda. Meil kõigil on omad hetked :D
Leedukatel on mingi hull nali, et eestlased on aeglased, slowmotion people. Ja see lätakatel ka, mingi ma olen seda juba mitmel korral kuulnud ja üle hakkab nagu viskama juba. Lätakad on ise mngi 6varbaga. kui sealt ära tulime, siis loomulikult ratastega, nagu meile kombeks. ja räiget padukat sadas, ma suutsin muidugi käna käia. Äärekivid nõmedikud! Poisid läksid kahekesi ja ühe vihmavarjuga pusades poolteist tundi, vaesekesed.
Fest saab homme läbi. Tahaks täna veel mingile kontserdile minna õhtul.
Mis veel? Emotsioone on iga päev palju, ei oskagi neid kuidagi väljendada. Teist moodi on siin, heas mõttes.
Henri pesurest on täiesti ajuvaba.
Spreivärvi tahaks, et rattakorv üle värvida.
Üks hea uudis ka.. hakkan terveks saama, täna esimest korda nädala jooksul saan hingata läbi nina :D utoopiline
Eile käisime Skoldhojs leedukate ühikas. Makil on silmarõõm.. Nerius(Nerka) ja läksime sinna siis tsillama. Terve boks oli leedukate vallutatud. Riiulid olid täis tühje leedu vodkapudeleid ja köök oli väga räpane. Aga majad iseenesest on chillid, mugavad ja kõrge laega. Toretore, nägin siis selle koha ka ära, kus me elama hakkame. Mitte leedukatega, aga Skoldhojs, seal paljupalju bokse ja ühikaid. Olime siis seal Nerka ja Maratiga ja siis paar tüüpi olid veel. Üks nägi välja nagu venelane, kelle nimi võiks Dimitri olla. A, sela oli veel üks hull tüüp, kes täpipealt A.Oksmaa.. lasi seal koerakett kaelas oma rohelise liibuva topiga ringi ja nilbitses. JUBE!
Aga Nerka ja Marat on lahedad, nagu eriti ägedad tüübid, sellised rahumeelsed. Nii palju nalja sai seal nendega. Naerda sai kõht kõveras ikka. Meil on esimesed sõbrad siin. Chill :D a muss, mida see vene Dimka lasi arvutist oli küll väga mööda, mingi träna,salsa,leedu muusika. Ahastus tuli peale ikka vahepeal. Seal oli ka üks tsikk, kes minu klassis alguses käis, aga ta vahetas kooli ja eriala. Põhjendusesk tõi selle, et arvutitest sõltub liiga palju, kunstiteemat on vähe ja ta ei saa rakendada oma joonistamisoskust ja kui ala lõpetad, siis turg väga tihe ning tippu pääsevad need, kes selle alaga terve elu tegelend. Kuule tüdruk, nii nüüd asjad päris ei käi ka. Kunstiannet just sul lähebki sellel alal vaja ja joonistamisoskus kulub väga ära ja selleks me siin olemegi, et õppida. Muidugi, kui sul kirge pole teema vastu, siis on raske midagi saavutada ka.Ok, Joonas jagas mulle praegu nõu, kuidas photoshop tõmmata. Seda mul kindlasti vaja, sest selleta ei tee ma pm midagi. Eile kusjuures hakkasidki photoshopi loengud. Vanem taani mees annab seda, ta tundub selline vabameelne ja lõbus olevat, omal alal piisavalt pädev ka. Igastahes, tegime esimese ülesande ka seal, lõikasime ja värvisime juurvilju jne. :) ma muidugi panin nats pange kohe alguses jälle. tavaline minu puhul.
Klass on enam-vähem. Mõnega saan rohkem läbi, osadega on kommunikatsioon 0. Kui ausalt ütlen, siis tean vist 2,3 nime aint, kuigi neid umb 20. osad näod on ära ka kadund juba kuskile eiteakuhu, vb on haiged, sest nagu ma juba enne mainisin on siin katk ja tuberkuloos. Ma olen paranemisfaasis, õnneks. Maki rögiseb ja tatistab.
Aeg läheb suht kiiresti, oleme siin juba 3nd olnud ja kohe varsti kolimegi ära. Traagiline on aint see, et peame kiiremas korras töö leidma ikkagi, muidu ei tule ikka kuidagi ots-otsaga kokku. See ühikas on selline kirves ka ju. Taxoffice'isse peaks minema ja ajutist töökaarti küsima. See CPR võtab ju sajandeid aega. Ma ei mõista ikka seda taani süsteemindust. Kusjuures nad hullukesed saadavad kollase kaardi postiga, pangakaardi ja järele pin koodid saadavad ka postiga. Kõik isikuttõendavad dokumendid reisivad ka ümbrikus margiga. Kas pole mitte kahtlane.
Eilsest veel niipalju, et mulle tehti väga julma nalja.. Nerka ja Marks ütlesid, et kõrval boxis elavad araablased ja neid on 50 ning et nad on 2 tüdrukut juba ära tapnud ja kannavad püssipadruneid kaasas vööl. Ma jäin uskuma seda. Meil kõigil on omad hetked :D
Leedukatel on mingi hull nali, et eestlased on aeglased, slowmotion people. Ja see lätakatel ka, mingi ma olen seda juba mitmel korral kuulnud ja üle hakkab nagu viskama juba. Lätakad on ise mngi 6varbaga. kui sealt ära tulime, siis loomulikult ratastega, nagu meile kombeks. ja räiget padukat sadas, ma suutsin muidugi käna käia. Äärekivid nõmedikud! Poisid läksid kahekesi ja ühe vihmavarjuga pusades poolteist tundi, vaesekesed.
Fest saab homme läbi. Tahaks täna veel mingile kontserdile minna õhtul.
Mis veel? Emotsioone on iga päev palju, ei oskagi neid kuidagi väljendada. Teist moodi on siin, heas mõttes.
Henri pesurest on täiesti ajuvaba.
Spreivärvi tahaks, et rattakorv üle värvida.
Ingen kommentarer:
Send en kommentar