Hommiluk ei viitsind nii vara ärgata, sest uneaega on mul väheseks jäänd ja läksin Maki klassi loengusse, mis hakkas 12. Eriti hull tuul oli hommikul ja mäest üles sõita oli nats väsitav :) Klass oli puupüsti täis ja täna võtsime arvuti värviteooria lennult läbi ning layersid. Tegime photoshopis harjutuse ka, millega mul läks vist tunnike. Poole peal oli error. Osad lihtsalt pakkisid asjad kokku ja läksid minema.. neil oli valmis ja taanlane mu kõrval mängis see aeg arvutimängu. nats nõme tunne oli, et mõned meist on eriti prod arvutis. Nagu meile öeldi, et teil on kerge, sest olete arvutipõlvkond, aga palju mul seda arvutit elus on olnud.. suhtlemisvahend ju ainult. Leedukatega sai paar sõna nalja ka pausi ajal, kui ütlesin, et poolel teel jooksis mulle araablaste pande järgi ning ühel oli vööl laskemoon ja teine vedas surnud naise laipa õlal. Olen jh kergeusklik. kuna austasime nii hilja, lõpetasime ka hilja ja kodus tuulutasime ja tegime süüa.

Peale kooli oli küll frustreeritud olek.
Reaalsus lõi üks hetk pähe.
Ei oskagi seda kuidagi kirjeldada.
Mul on vaja aega, mul on vaja ruumi.
Mõelda.
Kõik on nii segane ja ma ei tea päris täpselt,
mida teha või tunda.

Ja siis saab kõik jälle korda.









Miks? Miks? Miks?




Vahel reaalsus sakib.